Ukseavaja juhtpult

Juurdepääsusüsteem kasutab andmete saatmiseks juhtpulti sisendseadmeid, nagu kaardilugeja, väljumisnupp, ukse magnetsignaal jne. Näiteks loeb kaardilugeja kaardil olevaid andmeid (näiteks kiipkaarti) ja edastab teabe juhtkasti, mis sisaldab kasutaja identiteeti. Andes juhtkastile aluse otsuse tegemiseks, toimivad need sisendseadmed sarnaselt kasti "sensoorsetele organitele". Kaardilugeja kasutab kaardiinfo lugemiseks teatud kaardilugeja moodulit. Näiteks teatud kaardilugeja moodulid, mis töötavad sagedusel 125 kHz, loevad andmeid EM4100 kaardilt, kasutades RF001 mooduleid. Kaardi LC-võnkeahel tekitab kaardi lugemise tööpiirkonda sisenedes jadaresonantsi, laeb sisekondensaatorit ja saavutab lõpuks tööpinge 1,5–7,5 V. Praegu edastab, võtab vastu ja demoduleerib kaardilugeja moodul pidevalt kaardi andmeid, mis seejärel väljastab kontakti kaudu TTL taseme Manchesteri koodi juhtkasti.
Väljunupp on ainult põhiline päästikmehhanism. Kui kasutaja klõpsab väljumisnupule, luuakse ja saadetakse juhtpulti elektriline signaal, mis annab märku, et ta peab minema.
Ukse magnetsignaali kasutatakse ukse oleku (avatud või suletud) määramiseks. Ukse magnetseade edastab selle olekusignaali juhtpulti, kui uks on hälbivas olekus, näiteks ei ole normaalselt suletud.

Juhtpuldi protsessor ja mälu hindavad, hindavad, kontrasteerivad ja salvestavad sisendsignaale. Juurdepääsukontrollisüsteemi näitel sobitab CPU juhtpulti jõudes kaardilugeja kaardi teabe juba RAM-i salvestatud lubade teabega. Juhtpult avab ukse, kui kaardi andmed on õiged (näiteks on volituste loendis ja ei ole aegunud); kui see nii ei ole, võib see käivitada häireid või muid funktsioone.

Selles protsessis on juhtpult nagu väike arvuti, mis töötleb sisendsignaali vastavalt eelseadistatud programmile ja algoritmile, et otsustada, kas lubada ust avada ning kuidas käsitleda erinevaid ukseseisundeid ja kasutaja toiminguid.

Kui juhtpult tuvastab, et ust saab avada, juhib see väljundseadme kaudu elektriluku tööd. Näiteks elektrilise luku ajami ahelas määrab see pärast seda, kui peamine juhtseade (juhtpult) on saanud kaardi numbri, kaardi numbri õiguspärasuse. Kui kaardi number on legitiimne, teostab see ukse avamise toimingu, see tähendab, et mikrokontrolleri P2.7 on seatud madalale tasemele, optoelektrooniline isolaator töötab, testpunkt A muutub kõrgeks, transistor lülitatakse sisse , relee mähis juhitakse, lüliti on suletud ja elektrilukk on avatud; kui P2.7 on seatud kõrgele tasemele, kaob relee võimsus ja elektrilukk suletakse.

Erinevat tüüpi elektrilukkudel, nagu elektromagnetlukud ja anoodlukud, on juhtkarbiga erinevad ühendamis- ja interaktsioonimeetodid, kuid põhiprintsiip on see, et juhtpult juhib elektriluku sisse- või väljalülitamist, et see avaneks. ja sulgege uks. Näiteks on elektromagnetiline lukk avatud olekus, kui toide on välja lülitatud, ja anoodlukk on avatud olekus ka pärast toite väljalülitamist ning on paigaldatud ukseraami ülemisele osale. Kõik need nõuavad, et juhtpult kontrolliks täpselt, kas see on vastavalt autoriseerimisolukorrale sisse lülitatud või mitte.

Juhtpulti võib lisaks elektroonilisele lukule kasutada ka muude seotud seadmete juhtimiseks. Näiteks saab juhtpulti ja alarmi ühendada teatud keerukates ukseavamissüsteemides. Juhtpult annab häiresignaali ebaseadusliku sissetungi korral, näiteks korduva ukse avamise katsel volitamata kaardi abil või vägivaldse ukseavamise korral.
Videovalveseadmeid saab ühendada ka teatud ukseavajate juhtkastidega. Asjakohaseid videoandmeid saab jäädvustada, kui ukse seisund muutub, näiteks kui see avaneb või jääb pikemaks ajaks lahti. Nendest andmetest saavad kasu nii sündmusejärgne analüüs kui ka turvaseire.